Grande Finale

Matchplay hooaeg on selleks korraks lõppenud, võitjad on teada ja kuuluvad autasustamisele pühapäeval 14. augustil koos löögimängu meistritega.

Aga nüüd veel ülevaade finaalidest. Kolmanda koha mängude kohta on inglisekeelses terminoloogias kasutusel väljend consolation match. Selgitav sõnaraamat ütleb selle kohta, et see on midagi, mis teeb kurva või pettunud natuke rõõmsamaks. Terminoloogilises selgituses tundub olevat tõetera, sest kolmanda koha mängud kõikides gruppides olid pigem ühepoolsed ja olulise pingeta. Kindlasti tegi oma töö ka väsimus, vihmasel päeval kulub energiat nii mängule kui enda kuivana hoidmisele, rääkimata matchplay naturaalselt mõnevõrra pingestatumast olemusest.  

Avatud Liigas sai oma napist poolfinaali kaotusest veidi lohutust Oliver, kelle mängule Hannesel suurt midagi vastu panna ei olnud. Kuigi põhiturniiril ei saanud Hannes ühtki kaotust, pidi ta finaalipäeval leppima oma vastase üleolekuga mõlemas mängus. Kui 10 raja järel oli Oliver 6 up edus, otsustasid mehed turniirile joone alla tõmmata. 

Sarnane saatus tabas ka ainult võitudega finaalipäevale jõudnud Kristat. Leal oli peale teise ringi kaotust kõvasti tegemist, et finaalpäevale jõuda, ja ilmselt ka sellevõrra rohkem motivatsiooni, et raskest olukorrast medal välja pigistada. Lea kiire 4up algedu suutis  Krista veel tasavägiseks mängida poole raja järel, aga rohkemaks energiat ei jagunud.  Viimases ringis enne finaale napi kaotuse saanud Aire tuli Lead toetama caddiena ja nii 3/2 võit ja tasuks pronksmedal. 

Meeste kolmanda koha matš suurt ei erinenud. Kuigi esimesel poolel jagus pariga rajavõite mõlemale poolele, pani Toomas Eero vastu teise käigu sisse alates 8 rajast ja kolm järjestikust rajavõitu ja rida pariga viigistatud radasid lõpetasid ka selle mängu 14 raja järel, lõpptulemusega 5/4.

Finaalides seevastu oli pinget rohkem kui küll. Avatud Liigas üritas Urmas küll tempot sättida, aga rohkem kui üherajaliseks edu ei kasvanud. Vana spordimehena püsis Tõnis kenasti tuules ja 14 raja järel läks 1 up ette. Kolm viimast rada omakorda suutis  Urmas löögi võrra parem olla, nii jäi mees, kes on selgel sõna väitnud, et matchplay tema lemmikformaat ei ole, võitmatuks kogu turniiri vältel.
Kapteni respekt siiski ka Tõnisele, kes veteranide klassi mängijana hulgale noorematele meestele mütsi pähe tõmbas.

Naiste finaalis oli Triin Anette arvestades oma seniseid saavutusi ja mängutaset selge favoriit. Aga nagu spordis  sageli juhtub, ei tähenda favoriidistaatus iseenesest suurt midagi. Vaatamata viimaste aastate vähesele mängupraktikale pani Imbi esimesel poolel järjest  lauda nii pare kui bogeysid, mis andsid seitsme raja järel korraliku 3 up edu. Pisitasa tuli Tiin siiski lähemale, nii jäi võitja otsustamine viimastele radadele. Imbi eksis 16 raja avalöögil ja jättis ka kasutamata Triinu vead 17 alguses, nii oli 18 raja alguseks Triinul 1 up edu. Peale mõlema pikka ja ilusat avalööki oli Triinu lähenemine kindlam, nii tuli võit meie klubi presidendile.

Meeste finaali jõudsid meie selle hooaja kaks parima mänguklassiga meest, Margo ja Benno. Omavaheline mäng põhiturniiril lõppes mäletatavasti Margo  dramaatilise võiduga: peale chip-in võitu 18 rajal mänguseisu viigistamiseks sai mõlema mehe alla 80 löögi ring lõpplahenduse esimesel lisarajal.
Kuigi vihmasel ja väsitaval finaalpäeval päris raja pari ei mängitud, näitasid mehed vastast väärivat mängu mõlemalt poolelt.  Ülitasavägises mängus sai Margo 2 up edu alles 11 rajal. Seejärel mängiti 5 rada järjest viiki, sealhulgas 4 rada pari. Aktiivsetele livescori jälgijatele tundus juba, et eduseis on Margole võiduks piisav, aga Benno nii ei arvanud. 17 raja võit temale ja 18 raja võit viinuks viigi ja lisarajani.  Benno väike vääratus avalöögil sai kahekordselt kompenseeritud strateegiliselt targa mängu ja filigraanse lähenemislöögiga, mis jättis paarimeetrise pari putiga võimaluse, sest vahepeal oli Margo oma hea teise löögi soorituse järel teinud üsna lühikese chipi ja mõnevõrra pikema puti kui meister ise oodanuks.  Lausvihma valingu kätte jäänud lõpuheitluses lipsas Benno putt  august välja ja Margo keerutas oma sisse. Nii sai klubi valitsev löögimängu meister Margo kirja ka rajamängu meistritiitli. Palju õnne!

Kapteni küsimus lugejatele: nimetage mängija keda valitsev Meister ei ole suutnud senise karjääri jooksul vaatamata korduvatele püüdlustele matchplays võita? Auhinnaks tunnustav kapteni käepigistus :)

Tänan kõiki matchplay turniiril osalenuid. 80 võistlejat on läbi aegade suurima osavõtjate arvuga  rajamängu formaadis peetud võistlus Otepää Golfiklubis. Loodetavasti õnnestub meil järgmisel aastal muuta see võistlus veel atraktiivsemaks. Eriline tänu finaalpäeval livescoringuga kõiki mängu käiguga kursis hoidnud Kristel ja Revo Vilipuule.
Mul on olnud  rõõm läbi hooaja matchplayst siin  kirjutada, loodetavasti Teil ka lugeda. Kohtumiseni löögimängu meistrivõistlustel

Teie kapten