Teel Final Four'i
Niisiis püüan nüüd vahepeal vaevanud ajapuuduses ka viimaste ringide põnevamad tulemused teieni tuua. Meeste tabelis alistasid oma vastased alles viimasel rajal (seega tulemuseks 1UP) Benno, Viljar ja valitsev meister Juss. Eelmise aasta kordusmatshis võitis ka sel korral kena võidu Viirlaid, kes pühkis teelt kapteni ning sillutas tee kaheksa parema hulka.
Ega midagi muud üle ei jäänudki, kui saadud kaotust aktsepteerida ning miinusringis ehk veel kuidagi nina vee peale saada. Seal ootas Jussile rajaga kaotanud Toomas Tamme, kellega on mängitud nii mõnigi oluline mäng just koos. On jagatud koos medaleid nii löögimängus, kui ka rajamängu formaadis - sel aastal siis noorem võitis ja lootus vähemalt kolmandale järjestikusele pronksile veel elas :)
Väga tublit mängu on viimasel ajal näidanud noor ja tõusev täht Tõnu Tsernant, kes põhimõttelises sõprade kohtumises suutis 3/2 üle mängida Tanel Laisaar'e. Teada tuntud "pika-löögi-mees" on ka lühemate ja rohkem täpsust ning osavust nõudvate löökide puhul kena arengu teinud. Seega võis ka kohtumisest Tsernant - Viirlaid parajat maiuspala oodata. Ootamatult aga selgus, et Igor on end nõnda pahasti vigastanud, et mängumeest vähemalt paariks nädalaks (heal juhul) temast pole. Seega Tõnu kenasti Final Four'is ja kohtumas seal Jussiga. Pääsu eest pühapäevastesse mängudesse kohtusid ka vanad rivaalid rajamängus Benno ja Margo, selgitamaks viimase mehe, kes laupäeva õhtut ehk liiga bravuurikalt pidada ei saa sest järgmisel hommikul on vaja veidi varem taas ärgata.
Selles mängus oli põnevusstsenaarium juba eos ära kirjutatud ja nii ka läks. Rabedalt ja enda kohta veidi närviliselt alustanud kapten leidis end juba 6 raja järel 4DN seisus. Benno liigagi enesekindel käitumine ja eksimuste vältimine tõi kena edu ning turvatunde. Radadelt 7 ja 8 saadud võidud vähendasid vahet siiski 2 võrra ning 9-ndal rajal Benno lähenemislöögi järel, mis jäi lipust ca 40-50 cm kaugusele, oli justkui kõik kenad löögid sellel väljakupoolel tehtud. Otsustasin seda lühikest Birdie putti veel mitte ära-anda ning lootsin enda heale või viisakale chipile bunkri kõrvalt semist.
Kui löök lendu läks ja kenasti veeredes ka augu leidis, tuli vägisi meelde paari aasta tagune seis 18-ndal rajal, kus vajasin võidu saamiseks kindlasti raja võitu! Benno polnud seekordki kommentaaridega kitsi: "Pole paha!" ja Birdie-birdie raja viik oligi tulemuskaardil kirjas!
Teisel poolel jätkus suhteliselt tasavägine võitlus - Benno juhuslikult feeril liigutatud pall jms andsid mulle võimaluse vahet veelgi vähendada. Rajal 13 õnnestus sisse lükata ka 2-3 m birdie putt ning seis oligi üht-äkki AS. Seejärel rada 14 võit Bogey-Double bogey vastu viis ming hetkeks isegi 1UP seisu. Siis sõitis meist mööda ka greenkeeper Tõnis ning mainis mokaotsast, et ega griine täna ei saanudki niita, seetõttu võivad need veidi aeglasemad küll olla. OK see selleks - nagu hiljem selgus avaldas see ka mõju meie kohtumise lõpptulemusele. Võit järgmisel rajal Bennole ja 16 viigiline tulemus viis meid tõsiste mängumeeste radadeni - kenad avalöögid sooritatud otsustasin teiseks löögiks kasutada Hübriid3-e et ca 170-180 m löök bunkri ette sättida. Endalegi imestuseks läks see "veidi" pikaks ja ca meetriga audis. Benno ühega peal ning rada 18 veel minna - seal oli justkui võimalus ka sellel aastal meie kohtumine 19-ndale rajale viia, kuid chipp ja paarilt meetrilt tehtud Par'i putt siiski auguni ei jõudnud - Benno keerulisest kohast madal löök seevastu leidis griini ning 2 putti oligi piisav, et minu vastupanu lõplikult kustutada. Tegelikult oli tore mäng ja vastased väärisid teineteist.
Final Four'is seega Juhan vs Tõnu ja Viljar vs Benno (ehk üle-eelmise ringi kordus)
Selle aastase naiste finaalide jms info saab klubi naistekapten Reet Dalbergi käest - oletatavasti on see kajastunud juba ka naiste enda golfigrupis :)
Ega midagi muud üle ei jäänudki, kui saadud kaotust aktsepteerida ning miinusringis ehk veel kuidagi nina vee peale saada. Seal ootas Jussile rajaga kaotanud Toomas Tamme, kellega on mängitud nii mõnigi oluline mäng just koos. On jagatud koos medaleid nii löögimängus, kui ka rajamängu formaadis - sel aastal siis noorem võitis ja lootus vähemalt kolmandale järjestikusele pronksile veel elas :)
Väga tublit mängu on viimasel ajal näidanud noor ja tõusev täht Tõnu Tsernant, kes põhimõttelises sõprade kohtumises suutis 3/2 üle mängida Tanel Laisaar'e. Teada tuntud "pika-löögi-mees" on ka lühemate ja rohkem täpsust ning osavust nõudvate löökide puhul kena arengu teinud. Seega võis ka kohtumisest Tsernant - Viirlaid parajat maiuspala oodata. Ootamatult aga selgus, et Igor on end nõnda pahasti vigastanud, et mängumeest vähemalt paariks nädalaks (heal juhul) temast pole. Seega Tõnu kenasti Final Four'is ja kohtumas seal Jussiga. Pääsu eest pühapäevastesse mängudesse kohtusid ka vanad rivaalid rajamängus Benno ja Margo, selgitamaks viimase mehe, kes laupäeva õhtut ehk liiga bravuurikalt pidada ei saa sest järgmisel hommikul on vaja veidi varem taas ärgata.
Selles mängus oli põnevusstsenaarium juba eos ära kirjutatud ja nii ka läks. Rabedalt ja enda kohta veidi närviliselt alustanud kapten leidis end juba 6 raja järel 4DN seisus. Benno liigagi enesekindel käitumine ja eksimuste vältimine tõi kena edu ning turvatunde. Radadelt 7 ja 8 saadud võidud vähendasid vahet siiski 2 võrra ning 9-ndal rajal Benno lähenemislöögi järel, mis jäi lipust ca 40-50 cm kaugusele, oli justkui kõik kenad löögid sellel väljakupoolel tehtud. Otsustasin seda lühikest Birdie putti veel mitte ära-anda ning lootsin enda heale või viisakale chipile bunkri kõrvalt semist.
Kui löök lendu läks ja kenasti veeredes ka augu leidis, tuli vägisi meelde paari aasta tagune seis 18-ndal rajal, kus vajasin võidu saamiseks kindlasti raja võitu! Benno polnud seekordki kommentaaridega kitsi: "Pole paha!" ja Birdie-birdie raja viik oligi tulemuskaardil kirjas!
Teisel poolel jätkus suhteliselt tasavägine võitlus - Benno juhuslikult feeril liigutatud pall jms andsid mulle võimaluse vahet veelgi vähendada. Rajal 13 õnnestus sisse lükata ka 2-3 m birdie putt ning seis oligi üht-äkki AS. Seejärel rada 14 võit Bogey-Double bogey vastu viis ming hetkeks isegi 1UP seisu. Siis sõitis meist mööda ka greenkeeper Tõnis ning mainis mokaotsast, et ega griine täna ei saanudki niita, seetõttu võivad need veidi aeglasemad küll olla. OK see selleks - nagu hiljem selgus avaldas see ka mõju meie kohtumise lõpptulemusele. Võit järgmisel rajal Bennole ja 16 viigiline tulemus viis meid tõsiste mängumeeste radadeni - kenad avalöögid sooritatud otsustasin teiseks löögiks kasutada Hübriid3-e et ca 170-180 m löök bunkri ette sättida. Endalegi imestuseks läks see "veidi" pikaks ja ca meetriga audis. Benno ühega peal ning rada 18 veel minna - seal oli justkui võimalus ka sellel aastal meie kohtumine 19-ndale rajale viia, kuid chipp ja paarilt meetrilt tehtud Par'i putt siiski auguni ei jõudnud - Benno keerulisest kohast madal löök seevastu leidis griini ning 2 putti oligi piisav, et minu vastupanu lõplikult kustutada. Tegelikult oli tore mäng ja vastased väärisid teineteist.
Final Four'is seega Juhan vs Tõnu ja Viljar vs Benno (ehk üle-eelmise ringi kordus)
Selle aastase naiste finaalide jms info saab klubi naistekapten Reet Dalbergi käest - oletatavasti on see kajastunud juba ka naiste enda golfigrupis :)
Kommentaarid
Postita kommentaar